Norm, ühikud, mõõtmise vajadus ja funktsionaalne tervis. D-vitamiini ümber käiv arutelu kipub sageli kinnijääma numbrimaagiasse , milleks on labori referentsväärtus. Fullgevity Healthi vaates on see number aga vaid alguspunkt, mitte tervise definitsioon. D-vitamiin on klassikaline näide sellest, miks statistiline „norm“ ei kirjelda organismi tegelikku biokeemilist võimekust, immuunset regulatsioonitaset ega kudede taastumisjõudu. Norm võib tähendada ellujäämist, kuid mitte tingimata elujõudu. Avan veidi seda numbrimaagiat… 1. Ühikute täpsus. Mis on ng/ml vs nmol/L? Enne sisuliste järelduste tegemist tuleb korrastada keel, mida kasutame, sest just siin tekib kõige rohkem segadust. Oluline teisendus 1 ng/ml = 2,5 nmol/L Näited: 20 ng/ml = 50 nmol/L, 30 ng/ml = 75 nmol/L, 40 ng/ml = 100 nmol/L, 50 ng/ml = 125 nmol/L. Kui räägitakse „50-st“ ilma ühikut täpsustamata, võib jutt käia kas ellu jäämise miinimumist (50 nmol/L) või funktsionaalse tervise kõrgest tasemest (50 ng/ml). See eksitus ei ole teoreetiline vaid mõjutab päris otsuseid päris inimeste tervise kohta. 2. Mida D-vitamiini analüüs tegelikult mõõdab? Kui räägitakse „D-vitamiini analüüsist“, peetakse silmas 25-hüdroksü-D-vitamiini – 25(OH)D. * See on D-vitamiini hoiuvorm, mis peegeldab organismi varusid. * See ei ole aktiivne hormoon (1,25(OH)₂D), mida organism reguleerib rangelt ja mis EI sobi staatuse hindamiseks. Seetõttu 25(OH)D on õige marker D-vitamiini staatuse ja funktsionaalse potentsiaali hindamiseks. Aktiivset vormi mõõdetakse vaid spetsiifiliste haigusseisundite korral. 3. Norm vs optimaalne ja funktsionaalse tervise vaade. Enamik laboreid käsitleb D-vitamiini taset ≥50 nmol/L kui normaalset. See piir on ajalooliselt kujundatud peamiselt eesmärgiga ennetada rasket luuhaigust (rahhiit, osteomalaatsia). Funktsionaalse tervise vaates on pilt aga veidi teistsugune. Nimelt: <50 nmol/L – defitsiit, 50–75 nmol/L – ebapiisav, 75–125 nmol/L (30–50 ng/ml) funktsionaalselt sobiv vahemik. Just selles vahemikus avaldub D-vitamiini roll

Elada saab mitut moodi. Nii, et kuskilt ei valuta. Nii, et väikseid probleeme on, aga „kannatab elada“. Või nii, et reageerid alles siis, kui midagi tõsisemat juhtub. Aga on ka teine tee: hoida tervist ja ennetada haigusi. Kui sinu eesmärk on pikaealisus, piisav energia ja optimaalne tervis, siis ei ole kõige olulisem küsimus „mis mul viga on?“ Holistilise hambaarsti vaates on hambaauk lõpp-punkt, mitte algus. Enne lagunemist on keha juba ammu märku andnud kas kroonilise põletiku, bakterite tekitatud toksilise koormuse, stressi, unehäirete, energiakao või erinevate üldhaiguste kaudu. Kas oled neid märke endas märganud? Kui tahad päriselt teada, kas sinu suu toetab või kurnab sinu tervist, küsi endalt need viis küsimust. 1. Varjatud põletikud. Küsi endalt: * Kas mu juurekanalid on tegelikult puhtad? * Kas lõualuus võib olla põletikukoldeid, mida tavaline röntgen ei näita? * Kas on algavaid kaariesekoldeid? Miks see oluline on? Hambajuurekanalites, kaariesekolletes ja lõualuus võivad bakterid moodustada bioloogilise biomassi, mis vabastab toksiine otse vereringesse. Tekib nn bioloogiline mälu, mis muudab edasise ravi keerulisemaks. Kuidas see avaldub? Krooniline väsimus, hommikune jäikus, ajuudu, ärrituvus, unetus. Sa justkui teed kõike „õigesti“, kuid immuunsüsteem kulutab energiat nähtamatule võitlusele. Meie kasutame CBCT 3D-diagnostikat, fotodiagnostikat, suuskanneeringut ja läbivalgustamist. Küsimus ei ole ainult „kas hammas on terve“, vaid kas lõualuu on terve. 2. Materjalide bioühilduvus. Küsi endalt: * Kas minu täidised, kroonid ja implantaadid sobivad minu kehaga? * Kas erinevad metallid suus võivad tekitada elektrilist stressi? * Kas metallimplantaadid sobivad minu kehasse? Miks see oluline on? Erinevad metallid võivad tekitada galvaanilisi voole ehk sisuliselt patarei efekti. Lisaks toimub metallimplantaatide ja keha vahel pidev mikroleke ja selle kompenseerimine. See võib mõjutada närvisüsteemi, une-ärkveloleku rütmi ja südame elektrilist stabiilsust.

Dr Meeme Luks FULLGEVITY MEDICAL BLOG Suu–Soolestiku–Aju ja Mitokondri Põletikutelg. Eluenergiat reguleeriv nähtamatu võrgustik… Suuõõs on keha esimene diagnostiline aken mitte lõpp-punkt. Meie lähenemine põhineb tõsiasjal, et 80% kroonilisi haigusi algab või väljendub esimest korda just suuõõnes, sageli aastaid enne, kui sümptomid mujal kehas ilmnevad. Kui teie igemetes on põletik, siis ei ole see ainult “suuprobleem”. See on varajane hoiatusmärk: - kardiovaskulaarse riski suurenemisest, - ainevahetuskriisist, - neuroinflammatsioonist, - ja raku energeetilisest tasakaalutusest. 👉Mida meie teeme? Kasutame molekulaardiagnostikat (aMMP-8, hsCRP, vereanalüüse, digitaalröntgenoloogiat, mikrobioomanalüüs, jne) kombinatsioonis funktsionaalmeditsiiniga, et mõista mitte ainult “mis on valesti”, vaid “MIKS see juhtus” ja “kuidas kogu süsteemi taastada.” Me ei ravi hambaid. Me taastame tervist molekulist alates. 🧐MIKS SUU ON ORGANISMI “KONTROLLLAUD”? Suuõõs on ainus koht kehas, kus me saame mitteinvasiivelt: ✅ Jälgida põletikumarkereid reaalajas (aMMP-8, IL-1β) ✅ Analüüsida mikrobioomi koostist ja diversiteeti. ✅ Mõõta süsteemse põletiku varjatud signaale (hsCRP süljes) ✅ Tuvastada oksüdatiivset stressi ja mitokondraalset düsfunktsiooni. Fullgevity Medical diagnostika filosoofia. Traditsiooniline hambaravi :“Kas on kaaries? Kas ige veritseb?” Fullgevity Medical lähenemine: “Miks teie immuunsüsteem ei suuda suus ja mujal kehas tasakaalu hoida?” Me vaatame suud kui bioloogilist sensorit, diagnostilise info esimest allikat, kust saame lugeda kogu organismi põletiku, energia ja tasakaalu seisundit. 👉Varajane avastamine = aastaid võidetud aega ja kudede ning tervise säilitamine. Näiteks: Igemepõletik võib signaliseerida insuliiniresistentsust 3-5 aastat enne diabeedi diagnoosi. Igemepõletik korreleerub südame-veresoonkonna riskiga tugevamini kui kolesterool. Oraalse mikrobioomi düsbioos võib ennustada autoimmuunseid häireid. See ei ole “hambaravi”. See on eluenergeetika ennetav meditsiin.

🦷 Kaaries kui süsteemse põletiku näitaja. Tänapäeva bioloogiline hambaravi ei käsitle kaariest enam pelgalt “hambaauguna”, vaid nakkusliku ja süsteemse põletikulise protsessina, mille juured ulatuvad sügavale organismi immuunsüsteemi ja ainevahetuse regulatsiooni. 1. Kaariese olemus. Hambakaaries tekib bakterite, toitumise, sülje koostise ja peremeesorganismi vastupanuvõime koosmõjul. Bakterid, nagu Streptococcus mutans ja Lactobacillus spp., toodavad orgaanilisi happeid, mis demineraliseerivad emaili ja dentiini. Kui hamba pind ei suuda enam oma mineraalset tasakaalu taastada, tekib mikroskoopiline kahjustus ja seal algab põletikuline kaskaad. Tänapäevased uuringud näitavad, et juba varajases kaarieses aktiveeruvad põletikumediaatorid ja immuunvastus. Rakkude tasandil käivituvad: • aMMP-8 (aktiveeritud maatriksmetalloproteinaas-8), mis lagundab kollageeni ja sidekudet; • IL-6 ja TNF-α, mis levivad vere kaudu ja võivad tõsta süsteemset põletikutaset; • CRP (C-reaktiivne valk), mis on maksas toodetav süsteemse põletiku marker. 2. Süsteemne mõju. Kui hamba sees või igemepiirkonnas tekib krooniline põletik, ei jää see lokaalseks. Vereringe ja lümfisüsteemi kaudu võivad põletiku vahendajad levida kogu organismi. Tulemuseks on madalal tasemel krooniline süsteemne põletik, mida peetakse üheks olulisemaks riskiteguriks järgmiste haiguste puhul: • Südame-veresoonkonnahaigused. • II tüüpi diabeet ja metaboolne sündroom. • Neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimeri tõbi) • Liigespõletikud ja autoimmuunhaigused. Uuringud (Saraç F., 2025; AlShammari, 2024; Guo et al., 2024) on kinnitanud, et ka ravimata hambakaaries on seotud kõrgema süsteemse põletiku indeksiga (SII) . See on laboratoorne marker, mis arvutatakse neutrofiilide, trombotsüütide ja lümfotsüütide suhte põhjal. Lapsed, kellel oli ravimata kaaries, näitasid SII väärtust 384 ±186 võrreldes tervete laste 294 ±139-ga (p = 0.02). 3. Kliiniline tõlgendus. Bioloogiline hambaarst näeb iga hambaauku kui potentsiaalset põletikukollet, mis võib nõrgendada kogu keha tasakaalu.

Fullgevity Medical Blog Targa liikumise kunst: kuidas kohandatud treening toetab krooniliste haiguste ravi? Liikumine ei ole lihtsalt sport ega hobitegevus, see on organismi sisemine raviprotsess. Õigesti kohandatud liikumine võib vähendada suremust kuni 30%, parandada elukvaliteeti ja muuta krooniliste haiguste kulgu. Tänapäevane teadus räägib täppismeditsiinist, kus iga treening on nagu ravim: õiges annuses, õige inimese jaoks, õige ajastusega. See ei tähenda maratone ega raskuste tõstmist, vaid järjepidevat, teadlikku ja sihipärast liikumist, mis sobib sinu seisundile. (Hoffmann jt, CMAJ, 2016; Yin jt, J Sport Health Sci, 2025) 🧐Kohandatud liikumise põhimõtted. 👉Artriit ehk liigeseid säästev liikumine. Parim on madala mõjuga liikumine, mis ei koorma liigeseid: ujumine, rattasõit, vesivõimlemine. Regulaarne treening vähendab valu ja parandab liigeste liikuvust 20–30%. Alustuseks piisab 10–15 minutist vesivõimlemisest 3 korda nädalas. Kui liigesed on valulikud või turses, aitab soe vesi liikumist kergendada ja lõdvestada. 👉Vähk: jõutreening ja toitumuslik tugi. Vähiravi ajal tekib sageli lihasmassi kadu ehk kakeksia. Kahe-kolme korra nädalas tehtud kerge jõutreening koos valgurohke toiduga aitab lihasmassi säilitada ja taastada. Keharaskusega harjutused, väljaasted või seina vastas kätekõverdused sobivad hästi alustuseks. Kui ravikuuriga kaasneb tugev väsimus või vereloome langus, tuleb treeningu intensiivsus kindlasti arstiga kooskõlastada. 👉KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Kerge aeroobne tegevus, näiteks aeglane jalutamine või rattasõit, parandab hingamisvõimet ja hapnikutarbimist. Oluline on vältida liiga külma või kuuma õhku, mis võib vallandada bronhospasmi. Alustada tasub 10-minutiliste jalutustega mitu korda nädalas, vajadusel koos hapnikuseadmega. Juba mõne nädala jooksul võib näha märgatavat vastupidavuse ja enesetunde paranemist. 👉II tüüpi diabeet ja veresuhkru stabiliseerimine. Liikumine on diabeedi parim looduslik ravim. 150 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut nädalas (näiteks 30 minutit 5 päeval) parandab insuliinitundlikkust ja vähendab veresuhkru kõikumist.