Norm, ühikud, mõõtmise vajadus ja funktsionaalne tervis.
D-vitamiini ümber käiv arutelu kipub sageli kinnijääma numbrimaagiasse , milleks on labori referentsväärtus.
Fullgevity Healthi vaates on see number aga vaid alguspunkt, mitte tervise definitsioon.
D-vitamiin on klassikaline näide sellest, miks statistiline „norm“ ei kirjelda organismi tegelikku biokeemilist võimekust, immuunset regulatsioonitaset ega kudede taastumisjõudu. Norm võib tähendada ellujäämist, kuid mitte tingimata elujõudu.
Avan veidi seda numbrimaagiat…
1. Ühikute täpsus.
Mis on ng/ml vs nmol/L?
Enne sisuliste järelduste tegemist tuleb korrastada keel, mida kasutame, sest just siin tekib kõige rohkem segadust.
Oluline teisendus
1 ng/ml = 2,5 nmol/L
Näited:
20 ng/ml = 50 nmol/L,
30 ng/ml = 75 nmol/L,
40 ng/ml = 100 nmol/L,
50 ng/ml = 125 nmol/L.
Kui räägitakse „50-st“ ilma ühikut täpsustamata, võib jutt käia kas ellu jäämise miinimumist (50 nmol/L) või funktsionaalse tervise kõrgest tasemest (50 ng/ml).
See eksitus ei ole teoreetiline vaid mõjutab päris otsuseid päris inimeste tervise kohta.
2. Mida D-vitamiini analüüs tegelikult mõõdab?
Kui räägitakse „D-vitamiini analüüsist“, peetakse silmas 25-hüdroksü-D-vitamiini – 25(OH)D.
* See on D-vitamiini hoiuvorm, mis peegeldab organismi varusid.
* See ei ole aktiivne hormoon (1,25(OH)₂D), mida organism reguleerib rangelt ja mis EI sobi staatuse hindamiseks.
Seetõttu 25(OH)D on õige marker D-vitamiini staatuse ja funktsionaalse potentsiaali hindamiseks. Aktiivset vormi mõõdetakse vaid spetsiifiliste haigusseisundite korral.
3. Norm vs optimaalne ja funktsionaalse tervise vaade.
Enamik laboreid käsitleb D-vitamiini taset ≥50 nmol/L kui normaalset.
See piir on ajalooliselt kujundatud peamiselt eesmärgiga ennetada rasket luuhaigust (rahhiit, osteomalaatsia).
Funktsionaalse tervise vaates on pilt aga veidi teistsugune. Nimelt:
<50 nmol/L – defitsiit,
50–75 nmol/L – ebapiisav,
75–125 nmol/L (30–50 ng/ml) funktsionaalselt sobiv vahemik.
Just selles vahemikus avaldub D-vitamiini roll
* immuunvastuse moduleerimises,
* kroonilise põletiku kontrollis,
* kudede paranemises,
* luu remodelleerumises.
Siin ei ole D-vitamiin enam lihtsalt „toidulisand“, vaid hormonaalne regulaator, mis mõjutab kogu organismi kaitse- ja taastumisvõimet.
4. D-vitamiin kui immuunmodulaator, mitte stimulaator.
Levinud eksiarvamus on, et D-vitamiin „tõstab immuunsust“. Tegelikult on tema roll märksa täpsem ja targem.
D-vitamiin nimelt:
* toetab T-regulatoorsete rakkude (Treg) tööd,
* aitab hoida immuunvastust tasakaalus,
* soodustab põletiku lokaliseerumist, mitte süsteemset levikut.
Lisaks reguleerib D-vitamiin antimikroobsete peptiidide sünteesi, sh cathelicidin (LL-37), mis tugevdab limaskestade barjäärifunktsiooni ja on oluline osa suutervise ja kaasasündinud immuunkaitse mehhanismidest.
Puudus ei avaldu sageli ühe haigusena, vaid aeglase paranemisena, hajusa madalatasemelise põletikuna ning krooniliste probleemide kuhjumisena.
5. Suutervis kui organismi süsteemse tasakaalu peegel.
Suuõõs on üks esimesi kohti, kus süsteemne regulatsioonihäire nähtavaks muutub.
Kliinilises praktikas olen korduvalt täheldanud, et patsientidel, kelle 25(OH)D tase jääb alla 50 nmol/L, esinevad reeglina:
* ulatuslikud ja raskemini paranevad apikaalsed põletikud,
* üldine, vanusega mitteproportsionaalne alveolaarluu kadu,
* parodontaalsed taskud üle 4 mm,
* sagedane igemeveritsus,
* suurem kaariese esinemissagedus ja
* Suukirurgiliste protseduuri ( luukasvatus, implantaadi panek) ebaõnnestumise tõus.
Need ei ole lokaalsed juhuleiud, vaid viitavad organismi süsteemsele regulatsioonipuudulikkusele kus organism ei suuda põletikku piirata ega kudesid efektiivselt taastada.
6. Koofaktorid, miks D-vitamiin ei tööta üksi?
K2-vitamiin.
D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist, kuid K2-vitamiin suunab kaltsiumi õigesse kohta ehk siis luudesse ja hammastesse ning eemale veresoontest ja pehmetest kudedest.
Ilma K2-ta võib D-vitamiini toime jääda nõrgaks või teatud olukordades isegi problemaatiliseks.
Magneesium.
Magneesium on vajalik D-vitamiini aktiveerimiseks maksas ja neerudes ning oma retseptori (VDR) normaalseks toimimiseks.
Magneesiumipuudus on sage ning üks peamisi põhjusi, miks D-vitamiini lisamine ei anna oodatud kliinilist efekti.
7. Individuaalsed erinevused ehk miks „üks number“ ei sobi kõigile.
Inimeste vajadused erinevad kuna me kõik oleme erilised.
See vajadus erineb VDR-retseptori polümorfismide tõttu, imendumise ja kehakaalu ( ülekaalu ja rasvumise) tõttu, põletiku ja stressitaseme tõttu.
Seetõttu võib sama tase anda erineva enesetunde ja “normis“ analüüs ei tähendada koheselt head funktsiooni.
See on põhjus, miks funktsionaalne tervisevaade on kliiniliselt mõistlikum kui üksik number tabelis.
8. Päikesevalgus ja levinud müüdid.
D-vitamiini süntees sõltub UVB-kiirgusest, laiuskraadist ja aastaajast. Põhjamaades ei toimu talvekuudel praktiliselt D-vitamiini sünteesi ja seega peame siin elades pöörama suuremat tähelepnu oma D vitamiini tasemele.
9. Kuidas ja millal D-vitamiini mõõta?
Millist analüüsi peaks tegema?
25(OH)D veeniverest, see on kliiniline kuldstandard.
Kuivveri (DBS) on hea korduvaks jälgimiseks ja trendide hindamiseks.
Millal mõõta?
Sügisel oma baastaseme määramiseks.
Kevadel madalaima punkti hindamiseks.
Enne kirurgiat (implantoloogia, luu- ja pehmekoeravi) ja krooniliste kaebuste korral, kui „kõik on justkui normis“
10. Kodutestid apteekides ja e-poodides on suund, mitte diagnoos.
Apteekides ja veebis müüdavad D-vitamiini testid on enamasti kuivvere (DBS) põhised, kasutavad lihtsustatud meetodeid ning annavad orienteeriva, mitte diagnostilise tulemuse.
Need testid sobivad esmaseks eneseteadlikkuseks ja trendi jälgimiseks.
Need EI sobi täpseks kliiniliseks otsuseks ega annustamise aluseks.
Madal või piiripealne tulemus vajab alati kinnitust veeniverest.
11. Teadlikkus vs pime tarbimine.
Fullgevity Healthi põhimõte on lihtne:
Mõõda. Taju. Otsusta.
Alati tasub:
* teada oma biokeemilist seisundit
* jälgida keha energiat,
* paranemist ja vastupidavust,
* mitte tarbida pimesi, vaid eesmärgipäraselt.
D-vitamiin ei ole imeravim.Kuid tema puudus muudab organismi haavatavaks.
Kokkuvõte.
Normväärtus ei võrdu funktsionaalne tervis.
50 nmol/L väldib luuhaigust, kuid ei taga süsteemset tasakaalu.
D-vitamiin toimib koos K2 ja magneesiumiga.
Individuaalsed erinevused on reaalsed.
Täpne mõõtmine on alati parem kui pime tarbimine.
See on samm sügavama, süsteemsema ja inimkesksema tervisekäsitluse poole.
Alusta teadlikult, tea oma d vitamiini taset aga veel olulisem, mõista selle tähendust.
Käesolevas artiklis esitatud teave on informatiivne ja populaarteaduslik ning ei kujuta endast meditsiinilist nõuannet, diagnoosi ega ravisoovitust. Tekstis kirjeldatud tähelepanekud põhinevad kliinilisel kogemusel ja teaduskirjandusel, kuid ei asenda individuaalset arsti–patsiendi suhet. Enne toidulisandite kasutamist, analüüside tegemist või raviskeemi muutmist on soovitatav konsulteerida pädeva tervishoiutöötajaga.